ÜLDISED NÄITAJAD

Viimsi elukeskkond on mitmekesine ja terviklik, valla keskuse ja külade areng on tasakaalus

Viimsi valla elanike arv

2019

2024

21500

20629

25000

Maksumaksjate arv (kelle maksust laekub osa valla
eelarvesse)

2019

2024

12 000

11 800

15 000

Töötavate elanike keskmine brutotöötastu (eurot)

2019

2024

2000

1809

2200

Tulumaksu laekumine valla eelarvesse (miljonit eurot)

2019

2024

26.8 m

24.4 m

32.5 m

LOODUSKESKKOND

Valla mitmekesise looduskeskkonna säilitamine ja hoidmine

Oodatud seisund: Viimsi on roheline ja keskkonnasõbralik vald, mille metsad ja rohealad on säästlikult majandatud ning elanike keskkonnateadlikkus on kõrge.

Kaitstavate alade pindala Viimsi valla pindalast %

2019

2024

77,6%

50%

80%

○ valla keskkonna riskianalüüsi ajakohastamine, keskkonnariskide maandamine ja keskkonnaseisundi pidev analüüs;

○ keskkonnaseire süsteemi arendamine, meetmete tagamine valla riskianalüüsis toodud ohtude ennetamiseks ja ohu ilmnemisel asjakohaseks kiireks reageerimiseks;

○ järelevalve tõhustamine keskkonnariskide maandamise üle ja valmisoleku parendamine õnnetustele kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks;

○ kehtivate kaitsekorralduskavade täitmine ja uuendamine, loodusväärtuste kaitse, elupaikade säilitamine, rohevõrgustiku ja selle osade, Natura 2000 alade ning kohalike maastiku- ja looduskaitsealade säilitamine;

Audit teostatakse aastaks 2021

○ meetmete rakendamine merekeskkonna seisundi halvenemise vältimiseks ja reostusriskide vähendamiseks, merereostusõnnetusele reageerimise suutlikkuse tõstmine;

○ kogukonna keskkonnateadlikkuse suurendamine ja loodust säästvale käitumisele suunamine.

Keskkonna-aasta programmid on läbi viidud ning teadlikust suurendatud

○ rannaalade avaliku juurdepääsu tagamine;

○ kehtivate kaitsekorralduskavade täitmine ja uuendamine, loodusväärtuste kaitse, elupaikade säilitamine, rohevõrgustiku ja selle osade, Natura 2000 alade ning kohalike maastiku- ja looduskaitsealade säilitamine;

JÄÄTMEMAJANDUS

Jäätmete majandamisel edendame keskkonnaohutut, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitlust.

Pakendite kogumis­kohtade arv

2019

2024

51 tk

0 tk

75 tk

Keskkonna riskianalüüsi ajakohastamine

Riskianalüüs on ajakohastatud

○ Korraldatud jäätmeveo taastamine valla territooriumil;

○ jäätmemajanduse pidev täiustamine nii valla mandriosal kui saartel;

○ probleemsemate jäätmete jäätmejaama tasuta üleandmisvõimaluse korraldamine;

○ pakendikoti või -konteineri teenuspunktide laiendamine pakendijäätmete kogumisel.

Ajakohastatud

RUUMILINE
PLANEERIMINE

Viimsi elukeskkond on mitmekesine ja terviklik, valla keskuse ja külade areng on tasakaalus.

Aastatel 2004 kuni 2019 kehtestatud detailplaneeringud:

Eesmärk aastaks 2024

○ tasakaalustatud arengu põhimõttest lähtumine, kus juurde lisanduvad hooned ja rajatised pigem rikastavad, mitte ei halvenda ega koorma valla üldist elukeskkonda ja selle ilmet, seda nii funktsionaalsest kui ka arhitektuurilisest aspektist (kunstitaieste ja skulpturaalsete vormide kavandamine avalikku ruumi esteetiliselt nauditava keskkonna kujundamiseks).

Aastaks 2024:
Detailplaneeringud: 18 kuud
Üldplaneeringute muutmine: 24 kuud

Ehitustegevuse strateegiliste suundade ja põhimõtete kinnitamine

Määrus on valla volikogus kinnitatud aastaks 2020

Tootmis- ja ärimaade teemaplaneeringu algatamine

aastaks 2024 on kehtestatud

Maa- ja geodeesiatoimingute e-keskkonna loomine

E-keskkond on loodud 2021a

○ ranna- ja merealade kasutust käsitleva teemaplaneeringu algatamine (juurdepääsud ranna-aladele, vaba liikumise tagamine rannas, lautrite, väikesadamate jm veeliikluse jaoks vajalike asukohtade määramine jne).

Hetkel ei ole detailplaneeringuid Viimsisse planeeritud.

HARIDUS

Viimsi koolide hariduskvaliteet on Eesti parimate seas. Valla koolid annavad haridust omavahelises koostöös ning heade ja väärikalt tasustatud pedagoogide poolt.

Elanike üldine rahulolu Viimsis pakutava haridusega,

max 100

2019

2024

73

0

85

Õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõutud tasemele

2019

2024

80,9%

0%

85%

Viimsi õpilasmalevas osalevate laste arv (tk)

2019

2024

140

0

200

Kultuuri- ja huvihariduskeskus ARTIUM ehitamine

ARTIUM on avatud aastaks 2021

Pärnamäe kooli rajamine

Kool on aastaks 2024 avatud

○ Viimsi hariduskonsortsiumi loomine

○ Tuleviku Kooli jt erakoolide valda rajamise toetamine

○ 3. kooliastmes võimaluse loomine erinevate õppesuundade vahel valimiseks

○ koolikultuuri arendamine (sh õpetajate motiveerimine ja õppetöö kvaliteedi tõstmine)

○ tugisüsteemi kvaliteedi tõstmine ja teenuste pakkumise tsentraliseerimine tuge vajavate ja erivajadustega laste toetamiseks hariduse omandamisel

○ meetmete rakendamine õpetajate ja õpilaste terviseteadlikkuse tõstmiseks

○ õpilastele mitmekesisemate võimaluste pakkumine õppesuundade valimisel

○ õuesõppe ja projektõppe võimaluste avardamine

○ tõhustatud eesti keele õppe võimaldamine muukeelsetele lastele

○ õpetaja enesetäiendusstipendiumi süsteemi loomine

○ Hariduse valdkonna arengukava väljatöötamine, mis seab valdkonnale tervikuna selged prioriteedid ja eesmärgid;

○ täiendavate lahenduste leidmine lasteaia-, üldharidus ja huvikooli õppekohtade tagamiseks valla lastele, sh Pärnamäe lasteaed/põhikooli ja Krillimäe lasteaia rajamine;

○ konkurentsivõimelise palga- ja motivatsioonisüsteemi loomine valla haridustöötajate;

○ era- ja mittetulundussektori suurem kaasamine kvaliteetse hariduse andmiseks;

○ iga lapse individuaalsusega arvestamine ja tingimuste loomine koolist väljalangevuse vähendamiseks ning sujuvaks üleminekuks ühelt kooliastmelt teisele;

○ haridusasutuste kogukonnaelus osalemise suurendamine, (nt lasteaed ja kool kui avatud kogukonnakeskused);

○ koostöövõrgustike arendamine valla noorte, ettevõtjate, koolide ja omavalitsusega (sh õpilasmaleva tegevuse jätkamine, seal osalevate noorte arvu suurendamine, praktikakohtade loomine ja vahendamine);

○ elukestvas õppes osalemiseks võimaluste loomine (sh koostöös ülikoolidega), täiskasvanute õppe võimaluste laiendamine.

○ Täiendavate võimaluste loomine mitmekülgse huvihariduse pakkumiseks

○ Kultuuri- ja huvihariduskeskus ARTIUM avamine (2021);

○ valla keskusest väljaspool asuvates munitsipaalkoolides pakutavate huviringide valiku laiendamine ja võimaluste loomine saartel elavatele noortele.

○ elukestva õppe võimaluste toetamine (nt Raamatukogu laienemine, Väärikate Ülikooli käivitamine jms);

○ Viimsi noortekeskuse tegevuste arendamine muutes keskused noorte jaoks atraktiivsemaks

○ noorte ettevõtlikkuse, loovuse ja aktiivsuse suurendamine läbi koostöö ja -projektide

○ Viimsi õpilasmaleva tegevuse laiendamine.

○ õpetaja enesetäiendusstipendiumi süsteemi loomine

Alusharidus

Alushariduse pakkumisel on keskse tähtsusega täiendavate lahenduste leidmine, et tagada kõigile vallas elavatele lasteaiaealistele lastele koht lasteaias.

Lasteaiakohtade arv vallas

2019

2024

942 tk

2 tk

1342 tk

Täiendavate lasteaiakohtade hankimine eralasteaedadelt

2019

2024

300 tk

0 tk

400 tk

Lasteaiakohtade ühendsüsteemi käivitamine

Käivitatud aastaks 2020

○ Koostöö suurendamine eralasteaedadega, uute teenusepakkujate lisandumine valla territooriumile;

○ tugisüsteemi kvaliteedi tõstmine erivajadustega laste toetamiseks hariduse omandamisel;

○ lasteaiaõpetajate palga- ja motivatsioonisüsteemi konkurentsivõime parandamine;

○ põhimõtete kokku leppimine arendajatega, mille alusel määrata tingimused lasteaia pidamiseks sobiva taristu ehitamiseks arenduspiirkondades.

KOMMUNAAL JA TARISTU

Kvaliteetse taristu ja heade ühenduste tagamine

Tolmuvabade teede osakaal valla omandis olevatest teedest, % (v.a saared)

2019

2024

30%

0%

100%

Madalapõhjaliste busside osakaal valla liine teenindavast ühistranspordist, %

2019

2024

22%

0%

75%

Elanike osakaal, kes elavad lähimast bussipeatusest kuni 600 m kaugusel (6 min), %

2019

2024

78.5%

0%

81%

Valla siseliinide arv, tk

2019

2024

11 tk

0 tk

13 tk

Sademevee juhtimissüsteemi rajamine

Süsteem on rajatud ja kalibreeritud (2023)

Merenduse arengukava koostamine

Arengukava kinnitatud (2021)

Naissaare kitsarööpmelise raudtee rekonstrueerimine

Raudtee lõigud Männiku külast kuni Naissaare tuletornini ja miiniladudeni on rekonstrueeritud

○ TEAK tegevuskava elluviimine ja uuendamine vastavalt täpsustunud eelarvelistele vahenditele ning valla perspektiivsetele suurehitustele;

○ täiendavate võimaluste leidmine tulevikus suureneva liiklustiheduse sujuvaks juhtimiseks ja teenindamiseks;

○ vallasisese teedevõrgu pidev arendamine ja aastaringse teehoolde kvaliteedi tõstmine, sh kvartalisiseste teede tolmuvabaks muutmise jätkamine ja rekonstrueerimine;

○ valla teede ja tänavate liikuvusmugavuse auditi teostamine, tuvastamaks inimeste liikumise kitsaskohad (sh liikumine lapsevankriga, ratastooliga jms);

○ vallaülese tervikliku asumeid ühendava kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine;

○ teede investeerimisvajaduse hindamise jätkamine, teede omandisuhte korrastamine (sh Naissaare teede võrgustiku korrastamine); 

○ maa munitsipaliseerimine vallale avalike ülesannete täitmiseks;

○ Haabneeme alevikku läbiva Randvere tee vastava lõigu taotlemine valla omandisse, vahendite tagamine tee ümberehitamiseks valla peatänavaks;

○ valla põhiteede rekonstrueerimise jätkamine vastavalt TEAK uuendatud teede rekonstrueerimiskavale;

○ Sõpruse tee ja Ravi tee läbimurde rajamine;

○ Tammneeme tee laiendamine ühistranspordi liikumisvõimaluste parandamiseks ja kergliiklustee ehitamine kuni küla platsini;

○ uute teelõikude kavandamise ja rajamise jätkamine (sh Riiasöödi tee puuduolev läbimurre, Lubja tee pikendus jms).

Transport ja liikuvus

○ TRAK tegevuskava elluviimine;

○ säästva liikumiskeskkonna arendamine ja sujuva ning ohutu transpordivõrgustiku tagamine;

○ valla mandriosa ja kõikide püsiasustusega saarte vahelise aastaringse liikumisvõimaluse kindlustamine, võimaluse leidmine uue laeva toomiseks Kelnase-Leppneeme liinile;

○ pidev panustamine liikluskultuuri tõstmisesse, liiklusohutuse (sh meresõiduohutuse) tagamisse ja liikumise turvalisemaks muutmisesse, nt vastavate liiklusohutuse kampaaniate korraldamine, ühistranspordi taskute rajamine, ülekäiguradade märgistuse parandamine, bussiootepaviljonide valgustamine jms;

○ intelligentsete liiklusjuhtimise süsteemide kasutuselevõtu võimaluste uurimine;
ühistransporditeenuse kvaliteedi tõstmine ja keskkonnasäästlike ühissõidukite (nt elektri-, gaasi- ja hübriidbussid) kasutuselevõtu võimaluste ja tasuvuse uurimine;

○ ühistransporditeenuse toimimise pidev seiramine, elanike (sh erivajadustega inimeste) liikumisvajadustest lähtuva vallasisese liikuvuskorralduse loomine (nt keskuse ja külade vaheliste ühenduste piisavus ja sagedus, sõiduskeem ehk kooliring keskuse ja sealt väljaspool asuvate koolide vahel), naaberomavalitsustega ühenduse pidamise parendamine (sh Pargi ja Reisi süsteem, koolibuss jms);

○ koostöös Tallinnaga võimaluste leidmine liikluskorralduse parandamiseks Tallinna suunal (sh Tallinna ja Viimsi vahelise trammiliini tasuvus ja teostatavus);

○ olemasolevate liikumisvõrgustike efektiivsem kasutamine ja uute arendamine (nt jalgsi+ühistransport, ratas+ühistransport, auto+ühistransport).

HEAKORD JA HALJASTUS

Heakorra ja haljastuse valdkonna eesmärk on arendada meie elukeskkonda tasakaalustatult.

LED valgustite osakaal valla tänavavalgustuses

2019

2024

24%

0%

70%

Valgustamata tänavate arv

2019

2024

97 tk

0 tk

45 tk

Päevane vee ühiktarbimine elaniku kohta, l/d

2019

2024

110

110

Elanike osakaal, kes saavad ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett

2019

2024

83%

0%

96%

Viimsi / Lubja klindiastangu virgestusala arendamine

Rajatud on valgustatud Karulaugu terviserada Viimsi mõisa pargist VIMKA suusanõlva alani (2020);
Kliendiastangu ülemises osas on välja arendatud terviserajad ja erinevad välialad

○ HHAK tegevuskava elluviimine;

○ haljasalade kaasaegse info- ja hooldussüsteem (GIS) loomine;

○ järelevalvesüsteemi juurutamine planeeringutes ja projektides esitatud heakorra ja haljastuse nõuete täitmise tagamiseks;

○ tegevuste sageduse suurendamine avaliku ruumi turvalisuse ja korrastatuse tagamiseks;

○ külade lipuväljakute rajamine;

○ kalmistuste hooldamine (sh niitmine ja prügikoristus) ja heakorra tagamine;

○ ühisalade rajamine, kus ühtse tervikuna on koondatud haljastuse, sademevee ärajuhtimise ja roheala elemendid ning tegevused erinevatele sihtgruppidele;

○ uute kaasaegsete mänguväljakute ja koerte jalutamise ning treenimise väljakute rajamine, täiendavate istepinkide, pakendikonteinerite ja prügikastide paigaldamine, avaliku ruumi puhkealade (nt rannad) korrastamine;

○ kogukonna senisest suurem kaasamine valdkonna arengu planeerimisel ja heakorra tagamisel.

○ TVAK tegevuskava elluviimine;

○ Haabneeme tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimise (LED I projekt) lõpetamine, tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimise jätkamine vallaüleselt, sh külades (LED II projekt e. Viimsi valla LED-valgustamine);

○ täiendavate võimaluste uurimine ja kasutuselevõtt valgusreostuse vähendamiseks ja energia säästmiseks (nt andurite või juhtimissüsteemi poolt juhitavad valgustid);

○ kaasaegse juhtimistarkvara juurutamine;

○ valgustamata tänavate valgustamine ja mittenõuetekohase valgustusega tänavate valgustuse parendamine;

○ valgustuse rajamise ühildamine teede rajamise ja rekonstrueerimisega teede rajamise mahus;

○ valgustite asendamine LED valgustusega tagamaks energiatarbimise vähenemist.

○ SVAK tegevuskava uuendamine ja elluviimise jätkamine;

○ sademevee juhtimissüsteemi juurutamine, sademevee andmekogu loomine;

○ olemasolevate sademevee süsteemide kaardistamine ja mõõdistamine, korraldada nende üle järjepidevat seiret ja järelevalvet ning viia läbi regulaarselt hooldus- ja korrastustöid;

○ sademevee kollektorite renoveerimise jätkamine liigvee ärajuhtimiseks;

○ sademeveest tulenevate avariide arvu vähendamine;

○ sademevee merrelaskude loastamine;

○ erakinnistutel asuvatele võtmetähtsusega sademeveesüsteemidele servituutide seadmine;

○ sademevee säästlike lahenduste rajamise nõude kohustuslikuks tegemine suurtes arenduspiirkondades (nt Pringi metsaala). 

○ valdkonna arendamine vastavalt valdkondlikule arengukavale;

○ joogivee vajaliku koguse tagamine iga-aastaselt kasvava veetarbimise tingimustes;

○ amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torude rekonstrueerimine;

○ uusarenduspiirkondade teenindamiseks vajalike uute ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamine kuni arenduspiirkonna krundini (valla poolt tagatakse liitumise võimalus);

○ kanalisatsioonist ebaseaduslike sademeveeühenduste sulgemine, ühiskanalisatsiooni jõudva sademevee hulga vähendamine;

○ põhjavee kasutamise korrastamine saartel;

○ vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vastavusse viimine valla asustuse arengu ning kaasaaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega.

○ Viimsi valla soojusmajanduse arengukava (SMAK) tegevuskava uuendamine ja elluviimine;

○ Haabneeme ja Viimsi alevike kaugküttetorustike säilitamine, rekonstrueerimine, arendamine;

○ uute tarbijate liitumiseks vajalike võrguühenduste rajamine (vastavalt liitumistele);

○ energiasäästu alane tarbijate järjepidev teavitamine (teabepäevad, seminarid, õpitoad, jaotusmaterjalid jne). 

○ Merenduse ja sadamate arengukava koostamine ja selle edaspidine elluviimine;

○ väikesadamate taristu ja võrgustiku arendamine;

○ veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste laiendamine, lautrite (lautrikohtade) ja avalike slipiteede rajamine (sh Viimsi Vabaõhumuuseumi ajalooliste lautrikohtade taastamine);

○ koostöös riigiga Naissaare sadamaala arendamine saare külastus- ja turismikeskuseks;

○ Tammneeme külasadama taastamise ja Prangli Lõunasadama arendamise toetamine;

○ aktiivse osalemise jätkamine LEADER Põhja-Harju Koostöökogu ja Harjumaa kalanduspiirkonna säästva arengu programmides ja tegevustes.

SOTSIAALHOOLEKANNE

Tõstame sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteeti ja teeme need kättesaadavaks kõigile abivajajatele!

Kliendi rahulolu sotsiaalvaldkonna teenustega

2019

2024

59%

0%

65%

Tervisekeskuse rajamine

Tervisekeskuse ruumid on laiendatud (2021)

Prangli saarel paikse meditsiiniteenuse pakkumine

Teenus saarel kättesaadav

○ vajaduspõhiste sotsiaalteenuste arendamine ning neid pakkuvate keskuste ja/või võrgustike loomine ja arendamine;

○ sotsiaalhoolekande teenuste terviksüsteemi ülevaatus ja uuendamine, lähtudes isikupõhistest abivajadustest;

○ erivajadustega inimestele (sh lapsed) teenusekeskuse arendus koostöö haridusasutustega;

○ sotsiaalprobleemide ennetamine;

○ tervishoiuvaldkonna arengu toetamine ja tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine;

○ kaasamise hea tava rakendamine hoolekandeteenuste planeerimisel ja korraldamisel;

○ kodanikualgatuse soodustamine, erinevate sektorite potentsiaali rakendamine probleemide lahendamisel.

○ Lastele vallas teenuseid pakkuvate spetsialistide optimaalse arvu tagamine ja nende pädevuse tõstmine;

○ sobivate sekkumismeetmete leidmine ja rakendamine alaealiste õigusrikkujate varajaseks abistamiseks;

○ koostöö tõhustamine haridusasutustega lapse (hariduslike) erivajaduste varajaseks märkamiseks.

○ Avalike teenuste delegeerimine mittetulundusühingutele (nt valdkondlikule katuseorganisatsioonile);

○ mõistlikul hulgal teenuseosutajate tagamine avalike teenuste pakkumiseks valla territooriumil;

○ sotsiaalse ettevõtluse osakaalu ja toetatud töökohtade arvu suurendamine koostöös vallas tegutsevate ettevõtjatega;

○ tugiisiku rolli ja töö propageerimine, praktikavõimaluste loomine erivajadustega inimeste abistamisel;

○ koostöö tõhustamine sotsiaal ja hariduse valdkondade vahel (paremate) sidusteenuste osutamiseks.

○ Eakatele mitmekülgsete rekreatsioonitingimuste loomine;

○ (uute) võimaluste loomine toimekatele eakatele endi aktiivsena hoidmiseks;

○ suurem tähelepanu pööramine eakate liikumisraskustest tingitud probleemide lahendamiseks (sh ligipääsetavuse parandamine, sobivate ühistranspordivahendite kasutamine, vastavate teenuste ja toetuste pakkumine);

○ koostöö ja infovahetuse tõhustamine sihtgruppide esindusorganisatsioonide ja perearstide vahel, perearsti ja terviseuuringute teenuste pakkumine samas asukohas;

○ kogukonnas aktiivselt kaasalöövate eakate märkamine ja tunnustamine!

○ Töötutele täiendavate aktiviseerimisvõimaluste leidmine ja pakkumine;

○ riskigruppidele ennetusmeetmete pakkumine majandusliku toimetulematuse vältimiseks.

KULTUUR

Vallas läbiviidavate kultuurisündmuste arv

2019

2024

60 tk

0 tk

75 tk

Viimsi kultuurikollektiivide tegevusest osavõtjate (harrastajate) arv

2019

2024

3200 tk

0 tk

3700 tk

Viimsi Raamatukogu uute teenuste käivitamine

Kõik kavandatud teenused on kättesaadavad (2021)

Viimsi Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse avamine

Külastuskeskus on avatud (2023)

○ Kaasaegse taristu loomine kultuuri- ja sporditegevuste harrastamiseks;

○ Viimsi valla oluliste sündmuste korraldamine ning toetamine (seda nii uute traditsioonide loomisel kui olemasolevate kinnistamisel);

○ valla ajaloo- ja kultuuripärandi kirjeldamine ning hoidmine;

○ sõpruspiirkondadega koostöö suurendamine valla turismi edendamiseks;

○ valdkonda kureerivate asutuste arendamine;

○ sõpruspiirkondadega koostöö suurendamine valla turismi edendamiseks.

SPort

Elanike rahulolu valla sportimis- ja puhkamisvõimalustega,

max 100%

2019

2024

77%

0%

85%

Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste

osakaal 16-64 aastaste vanusgrupis

2019

2022

35.6%

0%

55%

Püünsi kooli spordiväljaku rajamine

Spordiväljak on rajatud (2020)

Kunstjää väljaku rajamine Viimsi Kooli juurde

Kunstjää väljak on rajatud (2022)

Randvere kooli juurde ujula rajamine

Ujula on rajatud (2023)

Kunstlume tootmiseks võimekuse loomine Viimsi vallas

Kunstlume tootmise võimekus on aastaks 2024 olemas

○ Kultuuri- ja spordivaldkonna nähtavuse tõstmine, sündmuste professionaalne turundamine ning seeläbi valla maine kujundamine;

○ valdkonnaülese toetus- ja tunnustusmeetmete süsteemi korrastamine;

○ rahvatervise tegevussuuna loomine.

TERVISEDENDUS

Esmatasandi tervishoiuteenuste oluliseks osaks on peale inimese terviseprobleemide lahendamise ka tervise edendamine ja haiguste ennetamine, abi koordineerimine ning erinevate teenuste seostamine.

Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku liikmete

arv

2019

2024

6 tk

0 tk

13 tk

Tervist edendavate koolide võrgustiku liikmete arv

2019

2024

2

0

5

○ Tervisedenduse valdkondliku strateegia ja tegevuskava väljatöötamine (2020);

○ tervisedendusele spetsialiseerunud ametikoha loomine (2021).

ETTEVÕTLUS

○ noortele paremate võimaluste pakkumine osalemaks ettevõtlusega seotud projektides, koolitustel ja praktikal, kaasata neid aktiivsemalt ja julgustada õpilasfirmade loomisel;

○ ametikoha loomine valla ettevõtluse arendamiseks, kelle koordineerida ja eest vedada on valdkonna üldine arendamine, sh koostöö kohalike ettevõtjatega;

○ õpilasfirmade loomisele kaasaaitamine, ettevõtlike lasteaedade ja koolide liikumise toetamine;

○ valla asjaajamise kiiruse tõstmine – olla ettevõtjatele väärt partner!

Ametikoht on loodud aastaks 2020

○ kohalikku elukeskkonda, taristut ja ressursse koormava ja/või saastava ettevõtlus piiramine;

Uuring on teostatud aastaks 2021

○ ettevõtlusvaldkonna visiooni ja fookuste (arengukava) ning loodava ärikeskuse kontseptsiooni kokku leppimine, selgitamaks välja millist ettevõtluskeskkonda (sh töökohti) soovime Viimsisse luua ning kuidas seda arendada, brändida ja turundada;

Arengukava on koostatud aastaks 2021

○ Viimsi Ettevõtjate Koja (ettevõtjate ümarlaua) ellukutsumine, kellest kujuneks vallale oluline partner valdkonna visiooni loomisel ja arengu planeerimisel;

Haabneeme aleviku ja Viimsi aleviku üldplaneeringutes on tagatud piisavas mahus äriotstarbelise maa ja hoonete osakaal (2022)

Targalt juhitud vald

Valla järjepidev strateegiline juhtimine ja süsteemne arendamine. Viimsi on tark ja keskkonnasõbralik vald. Valla juhtimine lähtub viimsilase vajadustest.

Elanike rahulolu valla juhtimisega

2019

2024

55%

75%

Elanike rahulolu valla teenuste kvaliteediga

2019

2024

0%

80%

Kirjadele vastamise kiirus, tööpäev

2020

2024

2019

E-post: 20
Ametlik kiri: 20

E-post: 5
Ametlik kiri: 15

E-post: -
Ametlik kiri: -

Paberivaba asjaajamise osakaal

2019

2024

59%

0%

95%

○ Pikaajaline strateegiline juhtimine, et tagada Viimsi valla pikaajalise arenguvisiooni elluviimine;

○ Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine avalike teenuste osutamisel ja korraldamisel;

○ Teenuste kaardistamine ja teenusprotsesside analüüs, et muuta ametnike töö tõhusamaks ning menetlustoimingud kliendi jaoks lihtsamaks ja kiiremaks;

○ Teenusstandardite kehtestamine, protsesside ja kvaliteedi juhtimine ja teenuste disainimine, kasutajamugavuse tagamine;

○ Klientidega igapäevane sujuv suhtlus ja tagasiside;

○ Rahvastikuregistris valla enda elukohaks registreerimise propageerimine.