ÜLDISED NÄITAJAD

Viimsi elukeskkond on mitmekesine ja terviklik, valla keskuse ja külade areng on tasakaalus

Viimsi valla elanike arv

2019

2025

21357

20629

25000

Maksumaksjate arv (kelle maksust laekub osa valla
eelarvesse)

2019

2025

12 040

11 800

15 000

Töötavate elanike keskmine brutotöötastu (eurot)

2019

2025

1958

1809

2000

Tulumaksu laekumine valla eelarvesse (miljonit eurot)

2019

2025

28.6 m

24.4 m

37.3 m

LOODUSKESKKOND

Valla mitmekesise looduskeskkonna säilitamine ja hoidmine

Oodatud seisund: Viimsi on roheline ja keskkonnasõbralik vald, mille metsad ja rohealad on säästlikult majandatud ning elanike keskkonnateadlikkus on kõrge.

KESKKONNAKAITSE

Looduskasutuse korraldamine säästva arengu põhimõtete järgi on keskkonnakaitse jälgida.

Valla keskkonnateadlikkuse aasta 2020 läbiviimine

keskkonnateadlikkuse aasta programm on läbi viidud (2020)

Valla rohealade teemaplaneerimise auditi teostamine

audit on teostatud (2021)

Maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine

Leppneeme, Tammneeme ja Krillimäe kaitsekorraldus-kava on koostatud (2021);
Mäealuse kaitsekorraldus-kava on koostatud (2022)

Viimsi Mõisapargi haljastusplaani koostamine

haljastusplaan on koostatud (2022)

○ valla keskkonna riskianalüüsi ajakohastamine, keskkonnariskide maandamine ja keskkonnaseisundi pidev analüüs;

○ keskkonnaseire süsteemi arendamine, meetmete tagamine valla riskianalüüsis toodud ohtude ennetamiseks ja ohu ilmnemisel asjakohaseks kiireks reageerimiseks;

○ järelevalve tõhustamine keskkonnariskide maandamise üle ja valmisoleku parendamine õnnetustele kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks;

○ meetmete rakendamine merekeskkonna seisundi halvenemise vältimiseks ja reostusriskide vähendamiseks, merereostusõnnetusele reageerimise suutlikkuse tõstmine;

○ rannaaladele avaliku juurdepääsu tagamine;

○ kehtivate kaitsekorralduskavade täitmine ja uuendamine, loodusväärtuste kaitse, elupaikade säilitamine, rohevõrgustiku ja selle osade, Natura 2000 alade ning kohalike maastiku- ja looduskaitsealade säilitamine;

○ loodus- ja kultuurimälestiste heakorrastamine, elukeskkonda risustavate lagunenud hoonete lammutamine ja avaliku ruumi heakorrastamine;

○ kogukonna keskkonnateadlikkuse suurendamine ja loodust säästvale käitumisele suunamine.

JÄÄTMEMAJANDUS

Jäätmete majandamisel edendame keskkonnaohutut ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitlust, suuname võimalikult suures osas jäätmeid taaskasutusse.

Eduka pakkujaga lepingu sõlmimine korraldatud jäätmeveoks

eduka pakkujaga on leping sõlmitud, korraldatud jäätmevedu on taastatud (2020)

Pakendikoti või -konteineri teenuspunktide laiendamine

sõlmitud lepingud tootjavastutus-organisatsioonidega, tõhustamaks pakendi jäätmete kogumist (2020);

2500 kohtkogumisega liitunud üksikelamut, 3043 korterit on hõlmatud kohtkogumise lepinguga (2021)

Valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine

jäätmehoolduseeskiri on ajakohastatud (2020);

jäätmekava on ajakohastatud (2021)

○ korraldatud jäätmeveo taastamine valla territooriumil;

○ jäätmemajanduse pidev täiustamine nii valla mandriosal kui saartel;

○ probleemsemate jäätmete jäätmejaama tasuta üleandmisvõimaluse korraldamine;

○ pakendikoti või -konteineri teenuspunktide laiendamine pakendijäätmete kogumisel.

RUUMILINE
PLANEERIMINE

Viimsi elukeskkond on mitmekesine ja terviklik, valla keskuse ja külade areng on tasakaalus.

Aastatel 2004 kuni 2019 kehtestatud detailplaneeringud:

Eesmärk aastaks 2025

○ tasakaalustatud arengu põhimõttest lähtumine, kus juurde lisanduvad hooned ja rajatised pigem rikastavad, mitte ei halvenda ega koorma valla üldist elukeskkonda ja selle ilmet, seda nii funktsionaalsest kui ka arhitektuurilisest aspektist (kunstitaieste ja skulpturaalsete vormide kavandamine avalikku ruumi esteetiliselt nauditava keskkonna kujundamiseks).

Aastaks 2025:
Detailplaneeringud: kuni 3 aastat
Üldplaneeringute muutmine: 24 kuud

Ehitustegevuse strateegiliste suundade ja põhimõtete kinnitamine

Määrus on valla volikogus kinnitatud aastaks 2020

Haabneeme aleviku üldplaneeringu kehtestamine

aastaks 2022 on kehtestatud

Maa- ja geodeesiatoimingute e-keskkonna loomine

E-keskkond on loodud 2021.a

○ ranna- ja merealade kasutust käsitleva teemaplaneeringu algatamine (juurdepääsud ranna-aladele, vaba liikumise tagamine rannas, lautrite, väikesadamate jm veeliikluse jaoks vajalike asukohtade määramine jne).

○ ühistranspordi eelisarendamiseks tingimuste loomine kohalikul tasandil, täiendavate pargi ja reisi parkimisalade planeerimine ning nende integreerimine ühistranspordi võrgustikuga, kergliiklusteedele vajalike maa-alade reserveerimine, tänavaruumi kvaliteedi tõstmine

HARIDUS

Viimsi vald on haridus- ja noorsootöö uuenduste eestvedaja Eestis. Viimsi vald on tippspetsialistide tõmbekeskus. Viimsi vallas on iga lapse ja noore isiklikku arengut parimal viisil toetav õpikeskkond.

Elanike üldine rahulolu Viimsis pakutava haridusega,

max 100

2019

2025

73

0

85

Õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõutud tasemele

2019

2025

80,9%

0%

85%

Kultuuri- ja hariduskeskuse ARTIUM ehitamine

ARTIUM on avatud aastaks 2022

Pärnamäe kooli rajamine

Kool on aastaks 2024 avatud

○ hariduse valdkonna arengukava väljatöötamine, mis seab valdkonnale tervikuna selged prioriteedid ja eesmärgid;

○ täiendavate lahenduste leidmine lasteaia-, üldharidus ja huvikooli õppekohtade tagamiseks valla lastele, sh Pärnamäe lasteaed/põhikooli ja Krillimäe lasteaia rajamine;

○ konkurentsivõimelise palga- ja motivatsioonisüsteemi loomine valla haridustöötajatele;

○ era- ja mittetulundussektori suurem kaasamine kvaliteetse hariduse andmiseks;

○ iga lapse individuaalsusega arvestamine ja tingimuste loomine koolist väljalangevuse vähendamiseks ning sujuvaks üleminekuks ühelt kooliastmelt teisele;

○ haridusasutuste kogukonnaelus osalemise suurendamine, (nt lasteaed ja kool kui avatud kogukonnakeskused);

○ koostöövõrgustike arendamine valla noorte, ettevõtjate, koolide ja omavalitsusega (sh õpilasmaleva tegevuse jätkamine, seal osalevate noorte arvu suurendamine, praktikakohtade loomine ja vahendamine);

○ elukestvas õppes osalemiseks võimaluste loomine (sh koostöös ülikoolidega), täiskasvanute õppe võimaluste laiendamine;

○ vallaülese digikooli loomine, mis võimaldab jagada aineõpetuse tunde koolide vahel, korraldada õppetööd paindlikult ja tundides osaleda distantsilt.

Alusharidus

Alushariduse pakkumisel on keskse tähtsusega täiendavate lahenduste leidmine, et tagada kõigile vallas elavatele lasteaiaealistele lastele koht lasteaias.

Lasteaiakohtade arv vallas

2019

2024

948 tk

942 tk

1342 tk

Täiendavate lasteaiakohtade hankimine eralasteaedadelt

2019

2024

50 tk

0 tk

100 tk

Lasteaiakohtade ühendsüsteemi käivitamine

Käivitatud aastaks 2020

○ Koostöö suurendamine eralasteaedadega, uute teenusepakkujate lisandumine valla territooriumile;

○ tugisüsteemi kvaliteedi tõstmine erivajadustega laste toetamiseks hariduse omandamisel;

○ lasteaiaõpetajate palga- ja motivatsioonisüsteemi konkurentsivõime parandamine;

○ põhimõtete kokku leppimine arendajatega, mille alusel määrata tingimused lasteaia pidamiseks sobiva taristu ehitamiseks arenduspiirkondades.

Üldharidus

Üldhariduse pakkumisel on kesksel kohal õppekvaliteedi tõstmine ja täiendavate koolikohtade loomine. Soovime, et koolivaliku tegemisel usaldavad lapsevanemad meie koolide head mainet ja nende töötajate professionaalsust.

Viimsi hariduskonsortsiumi loomine

Loodud aastaks 2022

Õpilastele täiendavate arenguvõimaluste loomine

loodud spordi õppesuund Haabneeme koolis aastaks 2020

loodud on õppesuundade valik III kooliastmes aastaks 2024

valla kahes koolis on avatud õppesuunad aastaks 2024

Õpetajatöö suurem väärtustamine, sh motivatsioonpaketi loomine

motivatsioonipakett on loodud aastaks 2021

personali liikuvus on aasta aastalt vähenenud

noorte õpetajate osakaal on tõusnud

○ Tuleviku Kooli jt erakoolide valda rajamise toetamine
○ 3. kooliastmes võimaluse loomine erinevate õppesuundade vahel valimiseks
○ koolikultuuri arendamine (sh õpetajate motiveerimine ja õppetöö kvaliteedi tõstmine)
○ tugisüsteemi kvaliteedi tõstmine ja teenuste pakkumise tsentraliseerimine tuge vajavate ja erivajadustega laste toetamiseks hariduse omandamisel
○ meetmete rakendamine õpetajate ja õpilaste terviseteadlikkuse tõstmiseks
○ õpilastele mitmekesisemate võimaluste pakkumine õppesuundade valimisel
○ õuesõppe ja projektõppe võimaluste avardamine
○ tõhustatud eesti keele õppe võimaldamine muukeelsetele lastele
○ õpetaja enesetäiendusstipendiumi süsteemi loomine

HUVIharidus JA NOORSOOTÖÖ

Huvihariduse pakkumise kesksel kohal on võimaluste laiendamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile lastele ja noortele, et harrastada huvitegevust pädevate juhendajate käe all. Võimalused noore isiksuse mitmekülgseks arenguks loob kvaliteetne noorsootöö.

Huvitegevuses osalevate noorte vanuses 7–19 a osakaal

2019

2030

72

72

90

Viimsi õpilasmalevas osalevate laste arv (tk)

2019

2024

120

140

200

○ täiendavate võimaluste loomine mitmekülgse huvihariduse pakkumiseks:

  • Kultuuri- ja hariduskeskusE ARTIUM avamine (2022)
  • valla keskusest väljaspool asuvates munitsipaalkoolides pakutavate huviringide valiku laiendamine ja võimaluste loomine saartel elavatele noortele;

○ elukestva õppe võimaluste toetamine (nt Raamatukogu laienemine, Väärikate Ülikooli käivitamine jms);

○ Viimsi noortekeskuse tegevuste arendamine, muutes keskused noorte jaoks atraktiivsemaks;

○ noorte ettevõtlikkuse, loovuse ja aktiivsuse suurendamine läbi koostöö ja -projektide.

KOMMUNAAL JA TARISTU

TEEDEVÕRK

Teedevõrk on oluline transpordisüsteemi osa, mis peab tagama inimestele head liikumisvõimalused erinevate piirkondade vahel. Seetõttu on teedevõrgu arendamine elanike teenindamise, valla igapäevaelu ja üldise arengu seisukohast väga olulise tähtsusega.

Tolmuvabade teede osakaal valla omandis olevatest teedest, % (v.a saared)

2019

2022

92%

88%

100%

Tolmuvabade katetega teede ehitus valla mandriosas

igal aastal ehitatakse vähemalt 5 km tolmuvabade katetega teid (algtase 2019: 5,8 km)

Kergliiklusteede võrgu laiendamine

Muuga tee jalgratta- ja jalgtee ühendatud Maardu linna kergteede võrguga aastaks 2021

Naissaare kitsarööpmelise raudtee rekonstrueerimine

Raudtee lõigud Männiku külast kuni Naissaare tuletornini ja miiniladudeni on rekonstrueeritud

○ TEAK tegevuskava elluviimine ja uuendamine vastavalt täpsustunud eelarvelistele vahenditele ning valla perspektiivsetele suurehitustele;

○ täiendavate võimaluste leidmine tulevikus suureneva liiklustiheduse sujuvaks juhtimiseks ja teenindamiseks;

○ vallasisese teedevõrgu pidev arendamine ja aastaringse teehoolde kvaliteedi tõstmine, sh kvartalisiseste teede tolmuvabaks muutmise jätkamine ja rekonstrueerimine;

○ valla teede ja tänavate liikuvusmugavuse auditi teostamine, tuvastamaks inimeste liikumise kitsaskohad (sh liikumine lapsevankriga, ratastooliga jms);

○ vallaülese tervikliku asumeid ühendava kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine;

○ teede investeerimisvajaduse hindamise jätkamine, teede omandisuhte korrastamine (sh Naissaare teede võrgustiku korrastamine); 

○ maa munitsipaliseerimine vallale avalike ülesannete täitmiseks;

○ Haabneeme alevikku läbiva Randvere tee vastava lõigu taotlemine valla omandisse, vahendite tagamine tee ümberehitamiseks valla peatänavaks;

○ valla põhiteede rekonstrueerimise jätkamine vastavalt TEAK uuendatud teede rekonstrueerimiskavale;

○ Sõpruse tee ja Ravi tee läbimurde rajamine;

○ Tammneeme tee laiendamine ühistranspordi liikumisvõimaluste parandamiseks ja kergliiklustee ehitamine kuni küla platsini;

○ uute teelõikude kavandamise ja rajamise jätkamine (sh Riiasöödi tee puuduolev läbimurre, Lubja tee pikendus jms).

TRANSPORT JA LIIKUVUSKORRALDUS

Transpordi ja liikuvuskorralduse ülesandeks on inimeste liikumisvõimaluste parandamine ning valla transpordisüsteemi tõhusa toimimise ja pideva arengu tagamine.

Madalapõhjaliste busside osakaal valla liine teenindavast ühistranspordist, %

2019

2021

22%

22%

75%

Elanike osakaal, kes elavad lähimast bussipeatusest kuni 600 m kaugusel (6 min), %

2019

2024

78,5%

78,5%

81%

Valla siseliinide arv, tk

2019

2024

11

11

13

○ TRAK tegevuskava elluviimine;

○ säästva liikumiskeskkonna arendamine ja sujuva ning ohutu transpordivõrgustiku tagamine;

○ valla mandriosa ja kõikide püsiasustusega saarte vahelise aastaringse liikumisvõimaluse kindlustamine, võimaluse leidmine uue laeva toomiseks Kelnase-Leppneeme liinile;

○ pidev panustamine liikluskultuuri tõstmisesse, liiklusohutuse (sh meresõiduohutuse) tagamisse ja liikumise turvalisemaks muutmisesse, nt vastavate liiklusohutuse kampaaniate korraldamine, ühistranspordi taskute rajamine, ülekäiguradade märgistuse parandamine, bussiootepaviljonide valgustamine jms;

○ intelligentsete liiklusjuhtimise süsteemide kasutuselevõtu võimaluste uurimine;
ühistransporditeenuse kvaliteedi tõstmine ja keskkonnasäästlike ühissõidukite (nt elektri-, gaasi- ja hübriidbussid) kasutuselevõtu võimaluste ja tasuvuse uurimine;

○ ühistransporditeenuse toimimise pidev seiramine, elanike (sh erivajadustega inimeste) liikumisvajadustest lähtuva vallasisese liikuvuskorralduse loomine (nt keskuse ja külade vaheliste ühenduste piisavus ja sagedus, sõiduskeem ehk kooliring keskuse ja sealt väljaspool asuvate koolide vahel), naaberomavalitsustega ühenduse pidamise parendamine (sh Pargi ja Reisi süsteem, koolibuss jms);

○ koostöös Tallinnaga võimaluste leidmine liikluskorralduse parandamiseks Tallinna suunal (sh Tallinna ja Viimsi vahelise trammiliini tasuvus ja teostatavus);

○ olemasolevate liikumisvõrgustike efektiivsem kasutamine ja uute arendamine (nt jalgsi+ühistransport, ratas+ühistransport, auto+ühistransport).

TÄNAVAVALGUSTUS

Tänavavalgustuse valdkonna arendamise tulemusel tekib valla tänavavalgustussüsteemide ja -valdkonna terviklik käsitlus – põhimõtted, keskkonda sobivad nutikad ja säästlikud lahendused ning perspektiivne teevalgustuse alane tegevuskava

LED valgustite osakaal valla tänavavalgustuses

2019

2025

24%

24%

72%

Valgustamata tänavate arv

2019

2025

97 tk

97 tk

30 tk

○ TVAK tegevuskava elluviimine;

○ Haabneeme tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimise (LED I projekt) lõpetamine, tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimise jätkamine vallaüleselt, sh külades (LED II projekt e. Viimsi valla LED-valgustamine);

○ täiendavate võimaluste uurimine ja kasutuselevõtt valgusreostuse vähendamiseks ja energia säästmiseks (nt andurite või juhtimissüsteemi poolt juhitavad valgustid);

○ kaasaegse juhtimistarkvara juurutamine;

○ valgustamata tänavate valgustamine ja mittenõuetekohase valgustusega tänavate valgustuse parendamine;

○ valgustuse rajamise ühildamine teede rajamise ja rekonstrueerimisega teede rajamise mahus;

○ valgustite asendamine LED valgustusega tagamaks energiatarbimise vähenemist.

SADEMEVESI

Sademevee valdkonna arendamine lähtub jätkusuutliku arengu põhimõtetest, kus olulisel kohal on sademetest tuleneva kahju minimeerimine elanikele ja nende varale ning loodushoid.

Kraavivõrgustiku pikkus (km)

2019

2024

175

175

180

Sademeveetorustiku pikkus (km)

2019

2024

120

120

130

Sademevee juhtimissüsteemi rajamine

juhtimissüsteem on rajatud ning kalibreeritud aastaks 2023

○ SVAK tegevuskava uuendamine ja elluviimise jätkamine;

○ sademevee juhtimissüsteemi juurutamine, sademevee andmekogu loomine;

○ olemasolevate sademevee süsteemide kaardistamine ja mõõdistamine, korraldada nende üle järjepidevat seiret ja järelevalvet ning viia läbi regulaarselt hooldus- ja korrastustöid;

○ sademevee kollektorite renoveerimise jätkamine liigvee ärajuhtimiseks;

○ sademeveest tulenevate avariide arvu vähendamine;

○ sademevee merrelaskude loastamine;

○ erakinnistutel asuvatele võtmetähtsusega sademeveesüsteemidele servituutide seadmine;

○ sademevee säästlike lahenduste rajamise nõude kohustuslikuks tegemine suurtes arenduspiirkondades (nt Pringi metsaala). 

VESI JA KANALISATSIOON

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna eesmärk on tagada Viimsi valla elanikele kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooni teenus.

Päevane vee ühiktarbimine elaniku kohta, l/d

2019

2024

110

110

Elanike osakaal, kes saavad ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett

2019

2024

83%

0%

96%

○ valdkonna arendamine vastavalt valdkondlikule arengukavale;

○ joogivee vajaliku koguse tagamine iga-aastaselt kasvava veetarbimise tingimustes;

○ amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torude rekonstrueerimine;

○ uusarenduspiirkondade teenindamiseks vajalike uute ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamine kuni arenduspiirkonna krundini (valla poolt tagatakse liitumise võimalus);

○ kanalisatsioonist ebaseaduslike sademeveeühenduste sulgemine, ühiskanalisatsiooni jõudva sademevee hulga vähendamine;

○ põhjavee kasutamise korrastamine saartel;

○ vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vastavusse viimine valla asustuse arengu ning kaasaaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega.

SOOJAMAJANDUS JA ENERGEETIKA

Soojamajanduse valdkonna arendamise aluseks on jätkusuutliku arengu ja rohemajanduse põhimõtted – soojusmajanduse efektiivne planeerimine, määratletud tegevussuundade elluviimine ning energia- ja kütusevarustuse süsteemide osas kohaliku kogukonna jätkusuutliku mõtteviisi kujundamine.

Viimsi kaugküttevõrgu prognoositav pikkus (m)

2019

2024

14000

14000

17000

Eelisoleeritud torude paigaldamine

Kogu soojusvõrgu torustikust eelisoleeritud torude osakaal 98% aastaks 2020 (algtase 2019: 81%)

○ Viimsi valla soojusmajanduse arengukava (SMAK) tegevuskava uuendamine ja elluviimine;

○ Haabneeme ja Viimsi alevike kaugküttetorustike säilitamine, rekonstrueerimine, arendamine;

○ uute tarbijate liitumiseks vajalike võrguühenduste rajamine (vastavalt liitumistele);

○ energiasäästu alane tarbijate järjepidev teavitamine (teabepäevad, seminarid, õpitoad, jaotusmaterjalid jne). 

MERENDUS JA SADAMAD

Merenduse valdkonnas jätkame valla väikesadamate võrgustiku arendamist, lautrikohtade korrastamist ja rannakalanduse toetamist.

Merenduse valdkonna pikaajalise arengukava väljatöötamine

valdkondlik arengukava on koostatud aastaks 2023

○ Merenduse ja sadamate arengukava koostamine ja selle edaspidine elluviimine;

○ väikesadamate taristu ja võrgustiku arendamine;

○ veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste laiendamine, lautrite (lautrikohtade) ja avalike slipiteede rajamine (sh Viimsi Vabaõhumuuseumi ajalooliste lautrikohtade taastamine);

○ koostöös riigiga Naissaare sadamaala arendamine saare külastus- ja turismikeskuseks;

○ Tammneeme külasadama taastamise ja Prangli Lõunasadama arendamise toetamine;

○ aktiivse osalemise jätkamine LEADER Põhja-Harju Koostöökogu ja Harjumaa kalanduspiirkonna säästva arengu programmides ja tegevustes.

HEAKORD JA HALJASTUS

Heakorra ja haljastuse valdkonna eesmärk on arendada meie elukeskkonda tasakaalustatult.

Pinkide arv avalike teede ääres

2019

2024

190

143

190

Kallasraja korrastamine

Vastavalt seadusele ja koostöös maaomanikega kallasraja läbitavuse tagamine aastaks 2021.

○ HHAK tegevuskava elluviimine;

○ haljasalade kaasaegse info- ja hooldussüsteem (GIS) loomine;

○ järelevalvesüsteemi juurutamine planeeringutes ja projektides esitatud heakorra ja haljastuse nõuete täitmise tagamiseks;

○ tegevuste sageduse suurendamine avaliku ruumi turvalisuse ja korrastatuse tagamiseks;

○ külade lipuväljakute rajamine;

○ kalmistuste hooldamine (sh niitmine ja prügikoristus) ja heakorra tagamine;

○ ühisalade rajamine, kus ühtse tervikuna on koondatud haljastuse, sademevee ärajuhtimise ja roheala elemendid ning tegevused erinevatele sihtgruppidele;

○ uute kaasaegsete mänguväljakute ja koerte jalutamise ning treenimise väljakute rajamine, täiendavate istepinkide, pakendikonteinerite ja prügikastide paigaldamine, avaliku ruumi puhkealade (nt rannad) korrastamine;

○ kogukonna senisest suurem kaasamine valdkonna arengu planeerimisel ja heakorra tagamisel.

SOTSIAALHOOLEKANNE

Tõstame sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteeti ja teeme need kättesaadavaks kõigile abivajajatele!

Kliendi rahulolu sotsiaalvaldkonna teenustega

2019

2024

59%

59%

65%

○ vajaduspõhiste sotsiaalteenuste arendamine ning neid pakkuvate keskuste ja/või võrgustike loomine ja arendamine;

○ sotsiaalhoolekande teenuste terviksüsteemi ülevaatus ja uuendamine, lähtudes isikupõhistest abivajadustest;

○ erivajadustega inimestele (sh lapsed) teenusekeskuse arendus koostöö haridusasutustega;

○ sotsiaalprobleemide ennetamine;

○ tervishoiuvaldkonna arengu toetamine ja tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine;

○ kaasamise hea tava rakendamine hoolekandeteenuste planeerimisel ja korraldamisel;

○ kodanikualgatuse soodustamine, erinevate sektorite potentsiaali rakendamine probleemide lahendamisel.

LASTEKAITSE

Lastekaitse valdkonna ülesandeks on tagada vallas elavate laste turvatunne ja heaolu.

Abivajava lapse võimalikult varane märkamine (võrgustiku koostöö, teavitamine, koolitused jms)

vajadused välja selgitatud, laste ja perede heaolu profiil koostatud (2020)

regulaarsed koostöö-võrgustiku kohtumised läbi viidud, ettevalmistus-arutelud ennetus-strateegia koostamiseks (2021)

ühised tegevusjuhised välja töötatud, ennetus-strateegia valmis (2022)

ennetustegevustega tegeletakse regulaarselt (2024);

kogukonna teadlikkus abivajavast lapsest teavitamise kohustusest on paranenud (2025)

Vanemlust toetavate tegevuste pakkumise suurendamine (koolitused, infomaterjalid jms)

läbi viidud vanemlusprogramm „Imelised aastad“, taotlus esitatud 2021.a elluviimiseks, SPIN programm läbi viidud (2020)

Noortegarantii läbi viidud (2021)

vanemlust toetavate tegevuste maht/hulk on kasvanud (2024)

enimlevinud probleemkohad on tuvastatud ning pakutakse toetavaid tegevusi (2024)

○  lastele vallas teenuseid pakkuvate spetsialistide optimaalse arvu tagamine ja nende pädevuse tõstmine;
○ sobivate sekkumismeetmete leidmine ja rakendamine alaealiste õigusrikkujate varajaseks abistamiseks;
○ koostöö tõhustamine haridusasutustega lapse (hariduslike) erivajaduste varajaseks märkamiseks.

PUUETEGA INIMESTE HOOLEKANNE

Puuetega inimeste hoolekande ülesandeks on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada nende hoolduskoormust.

Erivajadustega isikute vajaduste märkamine (võrgustiku koostöö, teavitamine, koolitused jms) ja neile vajalike teenuste võimaldamine vallas või lähiümbruses

omaste-hooldajatele loodud tugisüsteem hooldus-koormuse vähendamiseks, läbi viidud uuring erivajadustega inimeste vajaduste kaardistamiseks (2021)

valminud tugikeskus erivajadustega inimestele (2022)

teenused ja kliendi-teekonnad on vajaduspõhiselt disainitud (2023)

pidevalt tehtav probleemide kaardistamine ja nendele vastavate lahenduste väljatöötamine (2024)

enimlevinud probleemkohad on tuvastatud ning pakutakse toetavaid tegevusi (2024)

selgitatakse välja Viimsi elanike vajadus teenuskohtade järele ja kaardistatakse naaberomavalitsuste huvi koostöövõimaluste osas ning leitakse sobiv asukoht (2021)

koostöös riigi või/ja erasektoriga või ka naaberomavalitsustega rajatakse Viimsi valda või naaberomavalitsusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja toetatud elamise teenust pakkuv hoolekandeasutus (2024)

○ avalike teenuste delegeerimine mittetulundusühingutele (nt valdkondlikule katuseorganisatsioonile);

○ mõistlikul hulgal teenuseosutajate tagamine avalike teenuste pakkumiseks valla territooriumil;

○ sotsiaalse ettevõtluse osakaalu ja toetatud töökohtade arvu suurendamine koostöös vallas tegutsevate ettevõtjatega;

○ tugiisiku rolli ja töö propageerimine, praktikavõimaluste loomine erivajadustega inimeste abistamisel;

○ koostöö tõhustamine sotsiaal- ja haridusvaldkondade vahel (paremate) sidusteenuste osutamiseks.

EAKATE HOOLEKANNE

Eakate hoolekande ülesandeks on luua tingimused, mis tagavad eakatele võimalikult pikaaegse täisväärtusliku elukorralduse oma kodus.

Eelduste loomine valla elanike võimalikult pikaks tööalaseks aktiivsuseks ja toimetulekuriskide maandamiseks

Haabneeme Päevakeskus ja selle teenused laienenud (2020)

Randvere Päevakeskus ja selle teenused laienenud; koduteenuste mahtu ja liike suurendatud; Prangli saarel koduteenus käivitatud; välja töötatud eakate hooldus-koormust ennetavad teenused (2021)

pidevalt tehtav probleemide kaardistamine ja nendele vastatavate lahenduste väljatöötamine (2024)

vallaelanike teadlikkus toimetulekut toetavatest meetmetest on tõusnud (2024)

○ eakatele mitmekülgsete rekreatsioonitingimuste loomine;

○ (uute) võimaluste loomine toimekatele eakatele endi aktiivsena hoidmiseks;

○ suurem tähelepanu pööramine eakate liikumisraskustest tingitud probleemide lahendamiseks (sh ligipääsetavuse parandamine, sobivate ühistranspordivahendite kasutamine, vastavate teenuste ja toetuste pakkumine);

○ koostöö ja infovahetuse tõhustamine sihtgruppide esindusorganisatsioonide ja perearstide vahel, perearsti ja terviseuuringute teenuste pakkumine samas asukohas;

○ kogukonnas aktiivselt kaasalöövate eakate märkamine ja tunnustamine.

TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTE HOOLEKANNE

Toimetulekuraskustes inimeste hoolekande ülesandeks on hoolekandelise abi osutamine, et ennetada isikute sotsiaalset tõrjutust ja soodustada iseseisvat toimetulekut.

Töötuid aktiviseerivate programmide väljatöötamine ja käivitamine

Töötute aktiviseerimiseks on sõlmitud koostöökokkulepped tööhõiveprogrammide esindajatega ja programmid on piirkonnas käivitatud (2022)

○ töötutele täiendavate aktiviseerimisvõimaluste leidmine ja pakkumine;

○ riskigruppidele ennetusmeetmete pakkumine majandusliku toimetulematuse vältimiseks.

TERVISHOID

Esmatasandi tervishoiuteenuste oluliseks osaks on peale inimese terviseprobleemide lahendamise ka tervise edendamine ja haiguste ennetamine, abi koordineerimine ning erinevate teenuste seostamine.

Tervisekeskuse rajamine

Karulaugu Tervisekeskus käivitatud (2020)

koostöös AS-ga Fertilitas ja Viimsi perearstidega on avatud uus kaasaegne tervisekeskus (2021)

Prangli saarel paikse meditsiiniteenuse pakkumine

kiirabiteenus käivitatud Prangli saarel (2020)

teenus on saarel kättesaadav (2021)

○ kaasaegse tervisekeskuse rajamine Viimsisse;

○ Prangli saarel kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavaks tegemine.

KULTUUR

Vallas läbiviidavate kultuurisündmuste arv

2019

2024

60

60

75

Viimsi kultuurikollektiivide tegevusest osavõtjate (harrastajate) arv

2019

2024

3200

3200

3700

Viimsi kultuuritegevuse korraldamise süsteemi loomine ja rakendamine seoses Kultuuri- ja Hariduskeskuse ARTIUM loomise ja administreerimisega

Viimsi kultuuritegevuse korraldamise süsteem on valmis (2021)

Viimsi Raamatukogu saali nõuetekohane sisustamine, uute teenuste käivitamine ja katusealuse väliala kasutuselevõtmine

Saal on sisustatud ja valmis (2020)

Kõik kavandatud teenused on kättesaadavad (2021)

väliala on kasutusele võetud välilugemisalana (2020)

väliala on multifunktsionaalseks sündmuste korraldamiseks välja arendatud (2022)

Täiselektroonilise laenutusteenuse kättesaadavaks tegemine

Mobiil ID kasutajaks registreerimine on loodud ja töötab (2020)

Elektrooniline laenutusteenus on kättesaadav (2023)

Viimsi Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse avamine

Külastuskeskus on avatud (2023)

Naissaare kitsarööpmelise raudtee rekonstrueerimine

raudtee lõigud Männiku külast kuni Naissaare tuletornini ja miiniladudeni on rekonstrueeritud (2024)

Prangli saare kultuurirajatiste taristu renoveerimine, ehitamine ja väljaarendamine

Prangli laululava juurdeehitus on valmis (2021)

Prangli rahvamaja hoone on täielikult kaasajastatud ja renoveeritud (2022)

Prangli Laurentsiuse kabeli renoveerimistööd on täielikult lõpetatud (2023)

○ Kaasaegse taristu loomine kultuuri- ja sporditegevuste harrastamiseks;

○ Viimsi valla oluliste sündmuste korraldamine ning toetamine (seda nii uute traditsioonide loomisel kui olemasolevate kinnistamisel);

○ valla ajaloo- ja kultuuripärandi kirjeldamine ning hoidmine;

○ sõpruspiirkondadega koostöö suurendamine valla turismi edendamiseks;

○ valdkonda kureerivate asutuste arendamine;

○ sõpruspiirkondadega koostöö suurendamine valla turismi edendamiseks.

SPort

Elanike rahulolu valla sportimis- ja puhkamisvõimalustega,

max 100%

2019

2024

77%

77%

85%

Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste

osakaal 16-64 aastaste vanusgrupis

2019

2022

35.6%

35,6%

55%

Viimsi/Lubja klindiastangu rekreatsiooniala arendamine

etapp (mänguväljaku osa) valmis (2020)

rajatud on valgustatud Karulaugu terviserada Viimsi mõisa pargist VIMKA suusanõlva alani (2020);

klindiastangu ülemises osas on välja arendatud terviserajad ja erinevad välialad (2024)

Püünsi kooli staadioni rajamine

Staadion on rajatud (2020)

Kunstjää väljaku rajamine Viimsi Kooli juurde

Kunstjää väljak on rajatud (2022)

Randvere kooli juurde ujula rajamine

Ujula on rajatud (2023)

Kunstlume tootmiseks võimekuse loomine Viimsi vallas

Kunstlume tootmise võimekus on aastaks 2024 olemas

Viimsi Gümnaasiumi juurde multifunktsionaalse spordihalli  rajamine

spordihall on rajatud (2024)

○ Kultuuri- ja spordivaldkonna nähtavuse tõstmine, sündmuste professionaalne turundamine ning seeläbi valla maine kujundamine;

○ valdkonnaülese toetus- ja tunnustusmeetmete süsteemi korrastamine;

○ rahvatervise tegevussuuna loomine.

TERVISEDENDUS

Terviseedenduse abil muudame valla keskkonna selliseks, kus tervislikud valikud on lihtsasti kättesaadavad.

Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku liikmete arv

2019

2024

6

6

13

Tervist edendavate koolide võrgustiku liikmete arv

2019

2024

2

2

5

rahvatervise spetsialisti ametikoha loomine

rahvatervise spetsialisti ametikoht on loodud (2020)

valla heaoluprofiili ja tegevuskava väljatöötamine

Viimsi valla heaoluprofiil ja tegevuskava on valmis (2021)

valdkondliku arengukava väljatöötamine

arengukava on välja töötatud (2020)

Heaolu mentori ametikohtade arv koolides

1 mentor (2022)

2 mentorit (2023)

4 mentorit (2024)

mentor igas koolis (2025)

Heaolu mentori ametikohtade arv lasteaias

1 mentor (2023)

5 mentorit (2024)

○ kogukonna poolt ellu kutsutud terviseedenduse projektide toetamine;

○ terviseedenduse alast nõustamine;

○ valdkondlike koolituste koordineerimine;

○ info vahendamine;

○ silmapaistvate tegude ja tegijate premeerimine.

ETTEVÕTLUS

Ettevõtluse valdkonnas väärtustab ja toetab Viimsi vald innovaatilisust ja keskkonnasõbralikkust. Viimsi valla visioon on, et elanikele on loodud vallas head võimalused kõrge lisandväärtusega töö tegemiseks. Loodud on toimiv ettevõtjate võrgustik ning tegevusplaan äri- ja loomelinnaku loomiseks, mis soodustab tarkade töökohtade teket.

Ettevõtluse eest vastutava struktuuriüksuse määramine, sh Viimsi turismi keskseks koordineerimiseks võimekuse tekitamine

struktuuriüksus on määratud (2020)

Ettevõtluskeskkonna uuringu läbiviimine

uuring on teostatud (2020)

Ettevõtlusvaldkonna tegevuskava koostamine

tegevuskava on koostatud (2021)

Tingimuste loomine (tarkade) töökohtade tekkeks

Haabneeme aleviku ja Viimsi aleviku üldplaneeringutes on tagatud piisavas mahus äriotstarbelise maa ja hoonete osakaal (2022);

Tootmis- ja ärimaade teemaplaneering on kehtestatud (2024)

○ Viimsi Ettevõtjate Koja (ettevõtjate ümarlaua) ellukutsumine, kellest kujuneks vallale oluline partner valdkonna visiooni loomisel ja arengu planeerimisel;

○ ettevõtlusvaldkonna visiooni ja fookuste (arengukava) ning loodava ärikeskuse kontseptsiooni kokku leppimine, selgitamaks välja millist ettevõtluskeskkonda (sh töökohti) soovime Viimsisse luua ning kuidas seda arendada, brändida ja turundada;
○ noortele paremate võimaluste pakkumine osalemaks ettevõtlusega seotud projektides, koolitustel ja praktikal, kaasata neid aktiivsemalt ja julgustada õpilasfirmade loomisel;
○ ametikoha loomine valla ettevõtluse arendamiseks, kelle koordineerida ja eest vedada on valdkonna üldine arendamine, sh koostöö kohalike ettevõtjatega;
○ kohalikku elukeskkonda, taristut ja ressursse koormava ja/või saastava ettevõtluse piiramine;
○ valla asjaajamise kiiruse tõstmine – olla ettevõtjatele väärt partner!

TURISM

Viimsi vallal on hea potentsiaal kujuneda Tallinna ja Läänemere regiooni oluliseks aastaringseks turismi sihtkohaks.

Turundusplaani väljatöötamine Viimsi kultuuriturismi tutvustamiseks rahvusvaheliselt ja siseriiklikult

turundusplaan koostatud (2021)

Viimsi Kultuuri- ja Hariduskeskuse Artium ning Prangli kultuurirajatiste taristu turundamine kultuuriturismi atraktiivseteks sihtkohtadeks

turundustegevused käivitatud (2021)

Viimsi Vabaõhumuuseumi ja Rannarahva muuseumi taristu lõpuni välja arendamine

taristu välja arendatud (2023)

Keri majaka turismiatraktsiooniks turundamine

turundustegevused käivitatud (2021)

Turismi vaatamisväärsuste nõuetekohaste suunaviitade ja infobännerite paigaldamine

suunaviidad ja infobännerid paigaldatud (2022)

○ uute madalhooaja toodete väljaarendamine, nt üritused, konverentsid, kultuurisündmused ja -atraktsioonid

○ saarte ja mandriturismi tootearenduse lõimimine ning nende baasilt üksteist toetavate pakettide loomine

Targalt juhitud vald

Valla järjepidev strateegiline juhtimine ja süsteemne arendamine. Viimsi on tark ja keskkonnasõbralik vald. Valla juhtimine lähtub viimsilase vajadustest.

Elanike rahulolu valla juhtimisega

2019

2024

55%

55%

75%

Elanike rahulolu valla teenuste kvaliteediga

2019

2024

63%

63%

80%

e-posti teel laekuvatele kirjadele vastamise kiirus, tööpäev

2022

2024

2019

20 tööpäeva

20

5

tavapostiga kirjadele vastamise kiirus, tööpäev

2022

2024

2019

20 tööpäeva

20

15

Paberivaba asjaajamise osakaal

2019

2024

59%

59%

95%

○ Pikaajaline strateegiline juhtimine, et tagada Viimsi valla pikaajalise arenguvisiooni elluviimine;

○ Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine avalike teenuste osutamisel ja korraldamisel;

○ Teenuste kaardistamine ja teenusprotsesside analüüs, et muuta ametnike töö tõhusamaks ning menetlustoimingud kliendi jaoks lihtsamaks ja kiiremaks;

○ Teenusstandardite kehtestamine, protsesside ja kvaliteedi juhtimine ja teenuste disainimine, kasutajamugavuse tagamine;

○ Klientidega igapäevane sujuv suhtlus ja tagasiside;

○ Rahvastikuregistris valla enda elukohaks registreerimise propageerimine.